Õige hingamine

Hingamine ehk Pranayama.

HINGAMINE

Hingamine on jooga üks olulisimaid aspekte.Hingamine reguleerib meie meeleseisundit, emotsioone ja kontsentratsiooni. Hingamine mõjutab isegi meie und. Kui õpime õigesti hingama, siis oleme tervemad, rahulikumad ning stressiolukordades adekvaatsemad. Ja muidugi – lihtsalt tunneme end paremini!

Vanad joogid leiutasid pranayama ehk hingamiskontrolli et tuua teadvelolek igasse ajahetke, et suunata ja juhtida eluenergia voogu ning muuta meie teadvust ja füüsilist olekut.

Enamus inimesi hingab teadvustamatult ning seetõttu ka ebaefektiivselt, tähendades puudulikku hapnikuga varustatust, ebapiisavat CO2 väljutamist, mitteküllaldast kopsu neuropeptiidide aktiveerimist, ebapiisavat tuge südamele, ebaadekvaatset autonoomse närvisüsteemi programmeerimist tervendavale, parasümpaatilisele rezhiimile. Kannatajaks on muidugi tervis. Paljudes vanades kultuurides usutakse, et inimese eluea määrab elu jooksul tehtud hingetõmmete arv.

Hingamiskontroll on uks teadvusesse. Pranayama töötab kahel tasandil – füüsilisel ning eeterlikul (praana ehk universaalne elujõud). Praana on küll õhus, kuid ta ei ole õhk ega liigu seetõttu sissehingamisel tingimata kopsudesse (joogameistrid suudavad suunata selle otse kolmandasse silma).

Rütmiline hingamine aitab tervendada, kuna lülitab keha „põgene -või-võitle“ rezhiimist välja. Hingamine on ainus tegevus kehas, mis omab duaalset kontrollsüsteemi – ta või opereerida teadvustatult läbi vabatahtliku närvisüsteemi ning teadvustamata, läbi autonoomse närvisüsteemi. Just selle abil saab hingamine lubada vabatahtlikul närvisüsteemil ümberprogrammeerida autonoomset närvisüsteemi.

Autonoomne närvisüsteem on keha peamine neuroloogiline kaitse haiguse vastu, ent see läheb sageli tasakaalust välja. Selmet opereerida tervendavas „puhka-ja-paranda“ parasümpaatilises rezhiimis, mis eelistab immuumsüsteemi näärmeid ja organeid, opereerib ta liiga sageli sümpaatilises, „põgene-või-võitle“ rezhiimis, mis tõmbab energia ära immuunsüsteemist ning suunab selle lihastesse, südamesse, silmadesse, jne. See juhtub reeglina stressi tõttu.

Hingamise kuulamine ja tundmine on võimas vahend enda häälestamiseks ühendusele universaalse elujõu energiaga ning oma kundalini aktiveerimiseks. Hingamine aitab meil määratleda oma peamist loomust – milleks on energia. Hingamine toob kehasse elustava energia. Hingamise teadvustamine aitab meil olla kohal antud hetkes. Hingamine otseses mõttes süütab meie tule. Hingamises sisalduv praana ehk elujõud on peamine meie keha toitev kütus, meie meele selgitaja ning meie emotsioonide rahustaja.

PRAANA.

Joogas väljendatakse energia mõistet sõnaga praana (prana). Praana on jõud, mis tegutseb nii meie kehas kui kogu ümbritsevas maailmas. Mõiste keerulisus on üldtuntud, nii et ka suur õpetaja B.K.S. Iyengar möönis: “Praanat lahti seletada on sama keeruline kui seletada, mis või kes on jumal.” Jooga eri koolkonnad on leidnud erinevaid mooduseid praana üksikasjalikuks kirjeldamiseks. Ühes on nad kõik veendunud: praana on teatud liiki “elujõud”, kogu maailmas voolav energia, mis annab inimesele ja kogu loodusele elusädeme.

PRAANA TÜÜBID:

Meie kehas leiduv praana jaotub viide alatüüpi, millest igaüks kontrollib füüsilise keha teatud piirkonda.

PRANA (alatüüp ja ühtlasi ka elujõu kui terviku nimetus) ringleb südame piirkonnas; see kulgeb ülespoole ja juhib hingamist.

APANA ringleb alakõhus; see liigub allapoole ja kontrollib eemaldamist.

SAMANA ringleb keha keskosas ja kontrollib ainevahetust ja agnit (seedimist soodustav tuli).

UDANA ringleb kõri piirkonnas ning on seotud kõne, neelamise ja unega.

VYANA läbib kogu keha ning on seotud närvi- ja sisesekretoorse süsteemiga ning vereringega.

Praana kaks põhilist tüüpi on prana ja apana. Prana on aktiivne sissehingamisel; apana on aktiivne väljahingamisel. Sõnal apana on ka teisi tähendusi: see viitab alakõhule ja jääkainete (nii vaimsete kui kehaliste) kogunemisele selles kehapiirkonnas. Apana on ka energia, mis on vajalik nende jääkainete väljaviimiseks, seega vajalik neutraliseeriv jõud, ent tõhusaks toimimiseks vajab see siiski tasakaalustamist piisava hulga praanaga. Joogaga tegelemine aitab pranat ja apanat tasakaalus hoida.